Kata Koht

Mis kõik aastaga juhtub...

2009-12-07T23:31:00.004+02:00

... no vaatame siis:

2008 vs 2009

Lühendite kõikvõimsus.

2009-09-28T18:03:00.002+03:00

Teadus teeb imelikke vigureid. Juba peale vaadates hakkab artikkel virvendama. Püüan leida uba 10-leheküljelisest artiklist, mis peaks kirjeldama tsütokiinide osa depressioonis, aga seal on ainult JNK, MKK3, TNF-alfa, ATF2 ja hunnik teisi tähekesi reas, nii et 8/9 reast on kapitaaltähtedes.

Huvitav teema iseenesest - põletik ja depressioon käsikäes. Nüüd tuleb lihtsalt šifrist läbi murda.

Piinatud inimese sündroom.

2009-09-24T18:06:00.003+03:00

Mõtisklen selle üle praegu. Mis piinab inimesi igapäevaselt kõige rohkem? Siis kui inimene tuleb kurvast peast vastu...

Variandid:

- Keegi piinajas inimene (arvatavasti juba aastate pikkune)

- Mingi piinajas raha (või selle olematus)

- Täiesti piinajas eesmärgitus

= Hoopis piinajas pilt iseendast

Lisaks tasuta imelikuks kiskunud pilt Jumalast.

Paranemise variandid?

Kui keegi need välja käiks, siis ma läheks kohe ja muudaks maailma paremaks.

Ootan inspiratsiooni.

2009-09-15T14:31:00.006+03:00

Imelik, et füsioloogilises mõttes tähendab inspiratio sissehingamist. Kohe varsti peaks tulema uus seeria Kata-maale. Seekordsed on hoopis teistmoodi - nad pole veel lihtsalt sisse hingatud.

Hispaanias olles tuli meelde, kui mitu head kunstnik-inimest sealtkandist pärit on. Cadaquésis olevat Salvador Dali elanud. Seal oligi täpselt selline olemine nagu tema maalil. Säravpuhas vesi, kaljud, palju valgust ja sooja. Oli mida hingata.

Tagasi tulles andis eesti õhk ennast eriti tunda - isegi liigesed hakkasid valutama. Aga Jumal ei anna meile suuremat koormat, kui me suudame kanda - ta kompenseeris selle heade eesti toitudega!

Kaua elagu õnnis piim, mis veel lehmadest pärit on...

Supermodell...

2009-08-24T12:10:00.003+03:00

...tuleb telekast praegu. Aga see pole üldse oluline. Kolisin oma kola kokku Tartusse - uus kodu on teistmoodi ja armas. Veel üks laager ja saabki selleaastaseid tarkusemõtteid omandama hakata.

Harjumatu.

Umami!

2009-06-21T21:55:00.010+03:00

Viimase eksami eelõhtu. Kuidagi imelik on suve esimesel päeval inimese füsioloogiaga tegeleda. Aga kohe läheb mööda. Mis ma sellest aastast õppinud olen siis?

Biokeemia õpetas, et ubikvineeritud valgud kuuluvad hävitamisele. Ohh, kuidas ma loodan, et keegi mind kunagi ei ubikvineeri.

Füsioloogia õpetas, et on olemas 5 maitsemeelt: teadagi magus, hapu, mõru, soolane ja siis imeline umami, mis peaks aminohapete maitseline olema. Praegu tahaks midagi umamimaitselist.

Terviseedendus oli üleni imelik lihtsalt. Käskis kõikidel võimestuma hakata. Hirmus oli see, et kõik võimestusidki.

Mikrobioloogia ütles, et on olemas selline tegelane nagu Orientia tsutsugamushi.Kui ma üldse kunagi saaksin millelegi nime panna, siis oleks see kindlasti tsutsugamushi...

Nii et kokkuvõttes täiesti hea aasta. Pakkisin oma ühikakola kokku. Kogu mu elu mahub praegu kolme prügikotti. Suveks läheb kõik Linda pööningule peittu. Vaatame, mis sügisel juhtuma hakkab.

Olen kodutu.

Once.

2009-06-13T21:17:00.000+03:00

Gaasid.

2009-05-20T20:11:00.007+03:00

Tegin oma tavapärase kevadise suurpuhastuse ja istun nüüd õndsalt Ajaxi ja Chillit Bängi hõngudes. Peaaegu viimane kooliasi sai täna tehtud.

Mikrobioloogias oli preparaatide vaatamine: istud mikroskoobi taha, uurid pisikesi lillasid ja punaseid täppe ja annad omapoolse diagnoosi. Hhehhe - ühe vea suutsin ikkagi teha, mõjutustega tallinnast. Rääkisime seal mycobacteriumist ja mycopasmast. Üsna alateadlikult tuli esimese hooga vale nimetus. Tundub nagu väike nimevahe, esimene annab aga tuberkuloosi, teine aeglaselt kulgevaid piiskinfektsioone - trahheobronhiidi ja pneumoonia.

II aasta lõpp ja endiselt oma valikuga äärmiselt rahul :)

Mõtlesin täna, et iseseisvusel ja iseseisvusel on suur vahe sees.

Iseseisvus variant 1) Kaks aastat kodust eemal, kuid ikkagi tunne, et võid iga kell koju tagasi minna ja laps olla.

Iseseisvus variant 2) Kolmanda aasta algus - vanemad aastaks Vancouveris. Kodu jääb üsna tühjaks, imelik on mõelda selle peale praegu. Kas ma pean veel täiskasvanumaks muutuma kuidagi??

Täitsa hull, kui iseseisvuse 3. variant kohale jõuab ja hoopis ise elama peab hakkama :D

Miks selline pilt, sa küsid. Esmalt, et näidata, kui tugev ma olen. Teisalt lihtsalt niisama.

Õpime jumalateks.

2009-04-27T20:41:00.003+03:00

Söön soojas kevadõhus meega saia. Tuli meelde, kuidas kursakaaslased aina rohkem räägivad inimese mõttejõul tervenemisest ja "heast energiast." Väike joogavaimsus ja eneseülistus. Mida Little-Church-Girl selle peale mõtleb?

Mõtlesin, et Jumal on maailma hirmus targasti loonud. Kõik seadused ja paratamatused on juba enne inimest paika pandud. Kui õun kukub, siis ta kukub. Ja inimene, oma jumalanäolisuses, proovib aastatuhandetega Isa toimetusest aru saada. Uuris ja uuris, kuni õun pähe kukkus.

Imelik on see, et kui avastatakse sündimise ime ja muudetakse see uueks "katseklaasi-tehnikaks", tahetakse plagiaadina õige autori nimi maha kustutada ja ennast asemele panna. Pisikesed jumalakesed - Meistri õpipoisid, kes ei tea küll täpselt, kuidas elu tekib ja mis on see secret ingredient, aga on osavad jäljendamises.

Äkki on sama ka tervenemistega? Jumal on loonud usu, psühholoogia, neurotransmitterid ja kõik muud vidinad, mis muudavad inimese sügavaks. Jumal on loonud võimaluse saada terveks usu läbi - naine, kes puudutas Jeesuse kuube, sai terveks enne, kui Jeesus jõudis midagi öelda. Inimlapsed on proovinud võtta järjekordse tehnika jättes kõrvale autori. Ja pole parata, tehnika tihtipeale toimib, kui Looja ta sellisena juba algusest peale loonud on.

Kuidagi väga poolik. Ma tahan Meistrit, mitte edevaid õpipoisse.

Täna ma tapsin...

2009-04-22T20:19:00.004+03:00

...terve hunniku pisikesi kollaseid Staphylococcus Aureus'eid - bakterid, kes tavaliselt põhjustavad paksu mäda. Võiks lausa öelda, et nad väärisid surma. Aga kes olen mina, et kohut mõista?

Miks ma neid siis ikkagi tapsin? Daamid ja härrad - Kata tegi oma esimese PCR'i. Või noh, rühmaga tegime. Aga ikkagi!

Panime bakterid keema, nii et kõik DNA lagunes pooleks. Lisasime Ready-to-go PCR kuulikese sisse (õppejõud arvas, et me oleme liiga jahud, et ise mingit möksi kokku segama hakata:), veel nippet-näppet praimereid ja kolmeks tunniks masinasse.

... ja mõnest surnust bakteri jupist saab äkitselt palju surnud bakteri juppe!

Pisike masin oli. Ma arvsin, et ta on suurem.

Hanna-B oleks kindlasti uhke mu üle. Rohkem pole CSI'ks vajagi.

Oh sa kuri lihtsameelsus!

2009-04-15T16:53:00.012+03:00

Ma ei ole tavaliselt kõige suurem uudistelugeja, aga täna sattusin mingil ajendil delfisse vaatama, ega ma midagi suurt maha ei ole magand. Palju kirumist ja muud pahna. Ühe sellise julgesin isegi lahti teha.

Ohh-sa-juudas. Ei saanud algul nagu arugi, kas selline jutt saab päriselt ka inimese ajust tulla kusagilt. Nelipühilaste vandenõu, satanistide ülestõus ja paganad, kes peidavad ennast luterlaste ja paavsti taha. Aga siis sain aru... artikkel kirjutati 02:01 öösel! HAHAHHAHHA.

Vaata ise!
Aju teeb öösiti imelikke trikke.

Teeb jaa! Mõnikord hakkavad poolkerad kaklema omavahel. Eriti kui mingil põhjusel on see sild kahe vahel katki läinud. Ja öösel, kui sa täiesti kurjaaimamatult magama lähed, otsustab su vasak käsi sind kägistama hakata. Lihtsalt niisama. Või veel parem! Hakkad oma parema käega suitsetama, saab vasak vihaseks ja viskab suitsu minema. I guess it's just not meant to be!
Las ma esitlen - The Alien Hand Syndrome!

3.20!

2009-04-13T20:59:00.005+03:00

Mida teeb tudeng, kui pangas on viimased paar päeva stabiilne 3.20?

Kasvab suureks.
Sööb ära aknalaual seisnud FinnCrispid.
Kasutab pudrukeetmisel igisäiluvaid Kaffee Sahnesid (jep, te teate, millest ma räägin :)
Lõpetab kodust kaasapakitud moosipurgid (Warning: hallitus ei ole eemaldatav nähtus!)
Naudib ilusat ilma ja uut/vana ratast.
Veedab sõpradega aega.
Naeratab.
Ootab 15. kuupäeva.

Omada või olla?

Olla.

Kommunist!

2009-04-12T15:24:00.003+03:00

Imelik mõelda, et kuulun oma vanuse poolest sellesse salapärasesse ja ajaloolisesse seltskonda, keda kutsutakse tudengiteks. Võtsin pühade puhul Hugo "Hüljatud" kätte uuesti. Juba mitu aastat loen seda. Tegelased on vahepeal suureks kasvanud ja "pakatavad noorusest." Mõnikord unustan ennast samastada. Poolteist loetud kolmest :)

Käisin Ilmamaas Runneliga juttu rääkimas. Vaatasime erinevaid raamatute illustratsioone ja ta kommenteeris veidi mu enda maale.

- Moraalitsevad. Tuletavad meelde nõukogude kunsti, kus kunstnik teeb maali valmis ja siis paneb tööka sipelga ka nurka igaks juhuks. Kipud oma viimase viimistlusega üle pingutama.

Polnudki kunagi selle peale mõelnud varem. Vaatasin maale uuesti ja mõtlesin, et ilma i-täpita oleks jahh veits ilusamad/huvitavamad teised. Kaotan maalilisust maalides. Tark mees, see meie Runnel. Õnneks olen ma piisavalt noor, et endas revolutsioone läbi viia. Ja ellu jääda.

Pool liitrit verd, 2 seina ja 200 lk.

2009-03-30T21:01:00.005+03:00

4 nädalat juba tegelen mingite salapäraste asjadega. Jooksin vaikselt oma sinise adidase kotiga mööda vaksali tänavat. Aga seinad said maalitud ja perearsti lapsukesed rõõmsaks.

Neid, kes kirjutavad igavesi lugusid, on üsna vähe. A.A.Milne oli kindlasti üks neist. DeBussy on teine. Aga muusikast me täna ei räägi. Pole jaksu lihtsalt...

... sest peaaegu pool liitrit verd läks täna korduvkasutusse. Huvitav on vaadata, kuidas osake sinu punasest poolest su kõrval kotis loksub. Soovitan soojalt! (Külmalt on see vist jah natuke kasutu... hmm.. igatahes..) Läksime Jooniga kahekesi. Ma lubasin talle 30.- anda, kui ta nutma hakkab või ära minestab oma esimesel korral. Aga ei midagi. Loksutas oma 0+ kotti ja sõitis rõõmsasti Tallinna poole tagasi. (VÕIT TARTU HAIGETELE!! Hihi.)

Kui mina oma koolipäevast lõpuks jagu sain ja koju tulin, olid asjad päris hulluks läinud! Natty oli otsustanud poolt tööd mu eest ära teha!

Uskumatuid asju juhtub siin maailmas! Vot sellised on tõelised sõbrad!!! Sellised, et pool tundi naersin omaette.

Creme Egg!

2009-02-25T13:02:00.003+02:00

Ma ei tea mingit hullemat suhkru üledoosi, kui see! Näksid alguses, siis pole hullu.. aga kui kogemata see valge sisu liiga kaugele kurku valgub, võtab ikka silme eest mustaks ja valujutt jookseb üle aju :P

NB! Tegemist on ravimiga. Näidustatud ainult tõsises glükoosinäljas ning ekstreemsetes ilmastikuoludes!

Õnneks on eestlased sellised kamatahvli inimesed rohkem...

TKT!

2009-02-15T22:23:00.007+02:00

Ma kunagi lugesin ka Miki Hiirt vetsus... mis juhtunud on!?

Long live trikarboksüülhapete tsükkel!

Aa.. sa küsid, mis see on! :bioloogiline modifitseeritud igiliikur!

Täiesti tervislik!

2009-02-09T15:57:00.004+02:00

Ma tunnen ennast üle pika aja täisväärtusliku inimesena (nagu täisväärtuslik valk). See kõik algas eile õhtul:

Mõtlesin, et ei hakka enam midagi sööma nii hilja... räägitakse ju, et mis sa ikka vintsutad. Lükkasin hoopis niisama oma õblukeste kätega keharaskust üles ja tegin kükke. Ja pärast seda (uskumatu!) kell 23.00 magama. (Olgem ausad, 40 minutit vähklesin voodis.. kui pole harjund, siis lihtsalt pole). Aga mõte on see, mis loeb! Valmistusin uueks kooli alguseks.

Kell 6.50 olin krapsti püsti. Täiesti uudne avastus: nüüd saab juba valges kooli minna! Sest viimased mitu nädalat olen umbes keskpäeval üles ärganud, ja siis on natuke imelik imestama hakata, miks kõik nii valge on.

Aga täisväärtuslikkus ikkagi: hommik kaerahelbepudru ja kohviga. Paned rahulikult riidesse. (Korraks käis imelik mõte peast läbi: tavaliselt ma magan 5 tundi kauem hommikul.)

... ja siis lähed kooli. Esimene loeng: täiesti arusaadav, täiesti ärkvel. Rääkisime oksendamise mehhanismidest ja nuuskpiiritusega mao tühjendamisest. Millegipärast ei tulegi unevirvendusi silme ette. Enne kolmandat praktikumi korralik lõunasöök, tuju on hea. Tunnis tunned, kuidas kõht on just mõnusalt täis, und ei ole ja õues paistab päike.

Tahaks nii teada, kas inimene õpib oma elust midagi? Homme kindlalt murdun...

Alko-hol.

2009-01-21T20:31:00.002+02:00

Vabandage mu viimase aja teaduslikud sissekanded. Asi on kindlalt eksamite perioodis.. kohe varsti olen tagasi oma filosofeeringute juures.

Aga ohh seda rõõmu ja nalja, et eurooplasi on õnnistatud suurepärase ALDH-2 ensüümiga, mis muundab kurjam atseetaldehüüdi äädikhappeks. (Ja pohmelus kaob kaugustesse). Samal ajal kui mongoliidid, vaesekesed, omavaid ainult ALDH-1, mis mitte kuidagi ei taha mürgist atseetaldehüüdi ära muundada - pohmell missugune. Nii hull, et teine kord pole mõtet proovidagi.

Vedas meil! (?)

Vana uudis.

2009-01-20T23:34:00.005+02:00

Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas.

Hullult vana uudis. 2000 aastat... Liiga vana?

Ah jaa.. ühe uue uudise kuulsin ka, kui sõpradega Tallinnas olime:

"Laminin is vital to making sure overall body structures hold together"

Eksistentsiaalne kriis.

2009-01-10T00:01:00.005+02:00

Kuidas on see võimalik et:

Viirus ei ole elusolend.

Viirus peab olema infektsioosne, et vastu pidada looduses.
Viirus peab olema võimeline oma komponentide produtseerimisel kasutama peremeesraku vastavaid mehhanisme.

... ja see ei ole elus. Tal ei ole mingeid tundeid, motivatsioone.
Ta EI OLE ELUS! Ja ikkagi ta PEAB!

Ilma mingi põhjusega peab Katale sellise raju nohu kallale saatma. Ta ei saa sellest midagi, ta ei ole elus. Ta lihtsalt säilib - ja tapab.

Imelik maailm, see meie oma.

Sulpsti.

2009-01-06T20:00:00.003+02:00

... ja telefõun käis Emajõe põhja. Aga vähemalt olid ilusad paugud ja võimas uus-aasta tulek sõprade seltsis. Kui sa oled piinlikult kaua mõelnud, miks ma ei ole sulle häid aastaid soovinud, siis mul lihtsalt ei ole su numbrit enam... ja kui sa oled mõelnud, miks ma siis telefoni vastu ei võta, kui sa helistad, siis on asi lihtsalt selles, et Ta (loe: mu vana fõun) arvab, et Ta on raadio.

Ja raadiotega ei saa rääkida...

Nii et esialgu ootan teie sõnumeid (see petab raadio ära) ja lohutuseks pean ütlema, et vähemalt minu number on alles! Teie omadega on, kuidas on...

Hea aasta tuleb.

Maga hästi, mu kallis Chocolate - sul oli küll vigu, aga ma andestan sulle need kõik. Ja hoia hellalt neid kõiki lugemata sõnumeid, mis koos sinuga põhja läksid ... ehk saab sust ühel päeval väike muteerunud kala...

Kui mitte midagi ei juhtu...

2008-12-29T20:01:00.003+02:00

... siis ei peagi midagi tegema. Istun juba peaaegu nädal aega kodus. Maja on suur ja tühi. Nii palju ruumi on, et ei teagi, mis sellega peale hakata. Leidsin ühe kõige imelikumalt armsama pildi oma arvuti tagataskust. Marii, vaata, sul on päris ägedad sõbrad:
Mitte iga päev ei näe, kuidas mairo ja joon kahekesi lillekimpu hoiavad.

67s blogi.

2008-12-28T00:19:00.009+02:00

... ehk jõulud.

Tavaliselt kirjutatakse midagi pikka ja ilusalt. Mul praegu ei tule ... tahtsin lihtsalt Karla pildi natuke allapoole saada.

Aga väga võimas aeg on olnud! Onju? See aasta tulid kolmed jõulud. (Aga üks Jeesus!) Kes seda oleks oodanud? Tulid lihtsalt. Ja igaüks neist oli võimas!

Häid jõule kõigile! Tähistame?!

Pühendusega Karlile.

2008-12-12T23:39:00.002+02:00

Minu väike vend sai 18. See tähendab, et:
- Pere on lootusetult vanaks jäänud. Pole ühtegi alaealist Allikat olemas enam.
- Ta saab üksinda Bravos tantsimas käia, kui ta tahab.
- Ta saab load ja ma ei ole enam nii vajalik, kui vanasti.
- Tal on vähemalt 9 sõpra.
- Tal on teleskoop.
- Ta saadab mulle kell 1:36 öösel sõnumeid ja kontrollib, kas ma tean, mis on nikotiinamiinadeniindinukleotiidfosfaat.
-Ta on hullult äge inimene.

Õudusunenägu.

2008-12-04T11:23:00.006+02:00

Mis võib olla kõige hullem, mis üldse juhtuda võiks? Mõnikord ma mõtlen, et on haigusi, mida ma kunagi isegi teada ei tahaks... päris vale elukutse valisin endale siis, heh!

Aga kujutage ette seda: Sul tekib teravilja söömisel rakuline immuunvastus, mis hävitab ära peensoole limaskesta (sealt kaudu imenduvad kõik vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained).

Ja mis on siis lahendus?

Lihtne! Eluaegne teraviljavaba dieet!
Võib süüa kõike, VÄLJA ARVATUD: leib, sai, koogid, tordid, küpsised, pirukad, vahvlid, kõrsikud jm., manna, kama, müsli, kaerahelbed, makaronid, nuudlid, spagetid, pelmeenid, frikadellid, keeduvorst, viinerid, sardellid, verivorst, valmis salatikastmed, kamašokolaad, batoonikesed, viljakohv, kali, õlu ja kõik muu toit, mis sisaldab keelatud teraviljajahu.

TSÖLIAAKIA EHK TUDENGI SURM!
Eestis diagnoositud 0,4 juhtu 1000 elusalt sünni kohta.

Imelikud kohtumised.

2008-11-30T20:06:00.004+02:00

Anna kutsus mind laupäeval Hando Runneli 70. juubeli sümpoosionile. Olin väike julgustav abikäsi keset suuri ja tähtsaid härrasid. Kogu üritus toimus Athenas - andsime oma üleriided garderoobi ja istusime punase saali kaugesse tagumisse otsa. Tuli Ilves, tuli Antsip, tulid paljud kirjanikud ja muud Ilmamaalased. Püüdsin võimalikult viisakalt enda ette naeratada, sest minu sealviibimine tundus rohkem kui natukene kentsakas. Kuulasin, kuidas lühikeste kõnedega prooviti kõiki Hando tegemisi ja mõjutusi kokku võtta... Ilves luges väljamaal olles oma pisikestele Runneli luuletusi ette, et keel meeles püsiks. Tundus, et isegi Tartu valgustatud bussipeatused on mõjutused tema lihtsast mõttest: pimedus ängistab. Viimase aastakümnete kõige mõjukam härras.

Kingituste üleandmine, õhtusöök veiniga, kohvipaus raamatutega. Ilmamaa poolt oli kõigile külalistele Hando Runneli raamat, millesse ta ise pühenduse sisse kirjutas. Imelik, et ta mu nime mäletas - mina käisin tal aasta alguses ainult korra külas koos Annaga.

Hakkasime pärast torti vaikselt minema. Anna oli jõudnud juba mantli selga panna, mina ei leidnud oma numbrit üles. Aga Hando jõudis meile järele ja suunas viisakalt üles tagasi :) Mis seal ikka, ega mul polnudki kuhugile minna, kui mantlit kätte ei saanud garderoobist. Rääkisime veel juttu sünnipäevalisega, kusjuures ... ta mäletas isegi seda, et ma suurest perest pärit olen.

See kõik jättis mulle sügava mulje. Tahaks proovida ka elada inimesi märgates ja MÄLETADES!

Vangis.

2008-11-23T22:40:00.005+02:00

Lugesin Jonatani pühapäeva-blogi ja pani kergelt itsitama küll. Hehhee.. kolm helvest aknalaual, samal ajal kui Eesti upub ja tuiskab. Nii tekib isegi tunne, et ta on tõesti kusagil kauuuugel ära. Aga millega siis Kata tegeleb üldse? Kui ta juba siin Tartus on...Enamasti tegelen mõtlemisega. Ega palju muud polegi teha, kui ust lume pärast lahti ei jõua lükata. Kui see ära tüütab, siis otsin üles oma inimesed. Ime, et ma saan seda öelda. Aga eile õhtul, kui me Hanna, Eva ja Timoga riisi keetsime ja onu Ben'i peale kallasime, siis sain ma aru, kui väga ma neid hindan. Lihtne ja ehe sõprus. Söök, diivan, paar head osa Heroest ja lihtne olemine. Ilma pingutamata. Tõeline puhkus.

Pange vaim valmis, mul on tunne, et see aasta hakkab läbi saama!

Tugevad!

2008-11-16T14:40:00.002+02:00

Peep tegi Ristteel minu ja Märdiga lühikese intervjuu Püha Vaimu kohta - kes ta on, mis teeb, kuidas ma tast aru saan.

Pärast hakkasin mõtlema, et on mõned inimesed, kes mulle PV meelde tuletavad, kui midagi uduseks hakkab kiskuma. Need inimesed on tugevad. Nad paistavad silma kindlustunde, ootamatute vastuste ja sihtmärgiga. Nad on rahulolematud. Nad on õnnelikud...

Suts ja õnnelik.

2008-11-12T10:15:00.007+02:00

Minu isa hakkas ükspäev alguseid kirjutama. See on üks nendest.
-------------------------------------------------------------------------

MAX ALLER: Tere
TUNDMATU: Tere
VAIKUS: Vaikus
MAX ALLER: Kas te tulite mind otsima?
TUNDMATU: Võimalik
MAX ALLER: Keda te otsite?
TUNDMATU: Üht inimest, ma arvan, et see olete Teie.
MAX ALLER: Aga kes te olete, kes Teid saatis…?
TUNDMATU: Vaikus
VAIKUS: Vaikus
MAX ALLER: Kas on võimalik et Te eksisite, tulite valesse kohta?
TUNDMATU: Vaikus
TUNDMATU: See oleks siis mul esimene kord.
VAIKUS: Õrn sahin maja tagant neljanda papli ladvas.

-------------------------------------------------------------------------
Ma võiksin siinkohal kohe uue algusega alustada. Piisaks vast mõnest reast, et juba tekiks mulje kõigest - algus on lõpu peegeldus.
-------------------------------------------------------------------------

Minu lugu on kandiline. Polnud esialgu midagi muud, kui ainult kuivanud valge värv. Õhku oli vähe. Ma ei lugenud aega, sellepärast ei oska täpselt öelda, millal kõik muutus. Aga mis muutus? Ohh.. seda tean ma täpselt. Ikka oli kandiline, ainult et uduseks kiskus. Just nagu laps oleks sodima hakanud ja püüdnud figuure kujutada. Mõned kustutas maha uuesti - ju siis ei läinud tema mõttepildiga kokku.

Äkitselt oli minus perspektiiv...

-------------------------------------------------------------------------
Mida rohkem alguseid, seda rohkem mõtteniite jookseb kuhugi suunas. Mulle need meeldivad. Tahad mind õnnelikuks teha? Üks pisike lugu kulub alati ära.

Wouu.. vaata! - Reaalsus.

2008-10-27T21:49:00.007+02:00

As you did warn me carpenter, this world has weakened my heart.

Kolm villi ja Hot Dog.

2008-10-24T10:41:00.002+03:00

The Place peetud ja Kata sõrmed villis. Üsna kentsakas tunne oli nii pilli mängida, aga nali tegi asja tasa. Hakkasime neljapäeva hommikul koolides tuuri tegema - 5 kooli, viis vahetundi, 11 lugu kokku. Kella 2ks oli tunne, et võiks magama ära minna, aga siis hakkas alles päris kamm pihta.

4st alates kontserdimaja ja kõik sellega kaasnevad probleemid - keegi polnud projektorit kaasa võtnud, paar juhet ja standi puudu. Kõige rõõmsama uudisena tuli välja, et meil polnud helimeest. Tavalised kommunikatsiooniprobleemid, nagu ikka.

Lahendatud said nad kõik lõpuks ja kell oligi 7. Meeletu videotega võitlemine! No mis ei lähe käima, see ei lähe! :D Kummaline, miks proovis alati toimib...

Imetlen Karli! 17-aastasena sellise ürituse ülevaataja olla... imetlen sind väga. Tuletas meelde seda korda, kui Marii Endlas ringi sahmerdas... võimas kogemus.

Aga bändi kohalt mulle väga meeldis seal olla! Mängida sellisel üritusel ja olla osa meeskonnast. Elu on huvitav... loodan, et Jumal saab meie komöödiast jumaliku teha.

Kolm villi ja Hot Dog: villid villideks, aga lugu pead sa ise kuulma :P

Blondiini otsingul!

2008-10-17T10:52:00.003+03:00

Oma elu veidrustega olen jõudnud sinnamaani, et ei ole enam päris kindel, mis värvi mu juuksed päriselt on. Tehismaailm...
Seega väljakutse! - taasavastada oma tõeline loomus ja säilitada seejuures respekteeritav välimus :D Oi rõõmu, see saab tore olema... millegagi peab ju oma halle päevi kirgastama.

Eluline filosoofia. Vol 3.
Kas võime imestada asjade üle on kadunud? Teoorias on seletatud juba rohkem kui praktikas valmis tehtud - iga uus toode on millegipärast juba asjade loomulik rada. Mis seal ikka nii väga imestada... progress ju!

Kõik nähtav ja nähtamatu on võimalik joonte ja numbritega äärmiselt keeruliselt ära seletada.

Mis saab ülistusest? - näha ilmelisi asju, mida Jumal teeb, olla täiesti pahviks löödud ja kiita südamest.
Inimene! Ära muutu tuimaks... imesta veel.

Tähtpäevad...

2008-10-14T20:02:00.004+03:00

... tähistavad midagi.

Millega tähistaks Kata näiteks 14. oktoobrit, et see meelest ära ei läheks?
Eelmisest kuust, kuhu peaks ametlikult kuuluma 30 päeva, on praeguseks alles veel umbes 10 - ja see oli ju Coldplay ja sünnipäeva kuu. Mõtle, mis siis täiesti tavalistest veel saama hakkab, kus üldse midagi ei toimu!

Niisiis - tuleb teha tähtpäevi.
Ma kuulutan 14. oktoobri päevaks, mil ma

esimest korda mõtlesin oma peas, et vihkan raha ja kõike sellega seonduvat
suutsin ärgata kell 6
avasin mikrobioloogia raamatu päris algusest, et sellega ühel päeval lõppu jõuda
praadisin hakkliha asemel vorsti
avastasin, et Jonatan on olnud mu elus juba 4 kuud jutti

Elagu 14nes!

NEWBORN!

2008-10-07T16:56:00.004+03:00

Lihtsad põhimõtted, kuidas kirjutada lugu:

Alustada tuleks millegi inspireerivaga. Selleks sobib suurepäraselt mõni jazzkontsert või lehesõda. Teeb sama välja.
Kindlustada kõigi bändiliikmete heatujulisus kahe lollikindla vahendiga: Pizza & Coca-Cola.
Proovipaika jõudes otsustada loo pealkiri.
Kindlasti peaks pealkirja visualiseerima. Soovitan markereid ja suuremat tahvlit.
Kõik liikmed hakkavad lüürikseid kirjutama. Pole üldse paha, kui üks lihtsalt omaette ümiseb ja teine Beatlesite lugu ümber kirjutab, alles jääb veel soovitavalt vähemalt üks produktiivne pea.
Loogiline järgnevus on see, et produktiivsed pead saavad aru ettevõtte keerukusest.
Ühel produktiivsel peal tuleb kusagilt tagataskust meelde kunagi juba valmiskirjutatud lugu.
Ühiselt kuulatakse lugu üle ja veendutakse, et näe - tänane nimilugu jääb järgmiseks korraks (vähemalt visualiseeringud jäävad alles!).
Lugu tuleb ellu äratada. Selleks piisab täiesti 2-3 korrast läbimängimisest.
Lugu salvestada soovitavalt uusima iTehnoloogiaga - imidž loeb!
Kaasvõitlejate sissemängimise ajal teha soovitavalt häirivaid ja äkilisi liigutusi - see lisab spontaansust.
Ja kõige viimaks - nagu ühe kauni vastsündinuga ikka. Kole võib ta ju olla, aga ikkagi oma! Sissemängitud vead kuulutada uueks stiiliks muusikamaastikul!

I rather feel pain than nothing at all.

2008-10-05T21:45:00.006+03:00

Imelikke lugusid kirjutatakse. Inimesed! I'd rather feel love than nothing at all :) Aga see pole ju minu teha, sa ütled. Võib-olla.

Teiste tunnete üle ei saa otsustada, aga ennast muudaks ma küll. Ma võin tunda armastust sama palju kui valu. Ma võin armastada...

Olen otsimas elu. Kõndisin kirikust koju ja nägin inimesi. Erinevaid. Kitarridega, prillidega, juustega, ilma. Seina peale oli kritseldatud - i borned to live. Mis teha, kui inglise keel päris kodus ei ole, aga eesti keeles ka hästi ei kõla...

Niisiis. I borned to live! Aga iga päev peab selle elu uuesti üles otsima. Ta kipub ennast ära unustama. Samamoodi nagu valu ununeb, armastus ununeb, sõbrad ununevad.

Ohh, kuidas ma tahan elust kinni hoida! Pole minu teha? No vaatame! Ma võitlen lõpuni...

What happened?

2008-09-28T22:52:00.010+03:00

1988 - 2008

Ma ei osanud sind karta...

2008-09-28T09:34:00.004+03:00

Tulid mulle meelde eile. Imelik, et ühe inimese peale mõeldes tuleb koos temaga kaasa kogu ümbritsev olemus - värvid, ruumid, muusika, teised inimesed, meeleolud. Nagu ei loekski see, kes sa tegelikult oled. Või vastupidi? Ainult sinust olenevalt olid need värvid just sellised, muusika kõlas täpselt nii, inimesed vaatasid, käitusid, mõtlesid vastavalt sinule.

Me kõik jätame muljeid - Sina jätsid mulje...

Eluline filosoofia. Vol 2. To Leenu.

2008-09-27T21:31:00.002+03:00

Elu on nagu sibul - kui sa arvad, et oled leiutanud viisi, kuidas seda ilma nutmata lõigata, hakkavad pisarad voolama.

The best I have.

2008-09-16T07:50:00.002+03:00

Observatsioonid.

2008-09-14T21:38:00.003+03:00

M.
Kõigist inimestest - sind ma tunnen. Nii et objektiivne hinnang on raskendatud. Või just mitte?
Tugev ja hirmus nõrk: Ma võiksin sind näha helendavate silmadega armee eesrinnas jooksmas. Ennast ohverdavalt võitlemas, selleks, et väiksematele teed teha. Mõnikord on tunne, et kui ma saan lihtsalt sinust kinni hoida, siis sa tirid mind kaasa, välja, üles. Olenevalt olukorrast.
Ometi jäid sa teistest hoolimata lapseks, kellele on lihtne haiget teha. Võib-olla see teebki sind ilusaks.

H.
Ohh. Sind tahaks lihtsalt raputada mõnikord! Sa oled tähelepanu keskpunkt, kes arvab, et ta on taust. Täiuslik kompott melanhoolsusest ja siirast rõõmsameelsusest. Sa oled üks nendest, kelle kohta ma kunagi küsisin: "Will she have a happy ending?" Nagu ühes korralikus draamas, kus kunagi ei saa kindel olla - ja ometi sa tead, et see on ju Hollywoodi lavastus! Mis muud varianti ikka olla saab... printsess leiab oma tõelise kodu.

J.
Sa ei kõnniks kunagi linnas paljajalu? Nojah.. ma arvan, et on aeg uus observatsioon teha. Polekski uskunud, et keegi võib alati teada, kuidas on võimalik. See ei tähenda, et sa kõik võimalused lihtsalt läbi prooviksid, seda mitte. Aga sa valid ühe ja teed selle teoks. Üsna märkimisväärne omadus. Kõige selle elu sees ei muutunud sa kunagi päris tavaliseks - harjumusest olla erinev. Tundub, et sinu järgi tulla on üsna ohutu: kes õpetas sulle teeraja läbi sohu?

Imelised paradoksid. Vol 8.

2008-09-08T23:28:00.003+03:00

Ainuke!

2008-09-05T00:35:00.005+03:00

Miks ma nii väga Mariid imetlen? Sest ta on ainuke, kes suutis mulle ära seletada, miks sõnad "ainuke" ja "ainult" ühest tüvest tulevad... oled valmis? Päriselt? Hahaha.. pärast vaatame, kas olid.

-marii- ütleb:
Ainu oli väike poiss.. ta oli nii tilluke, et teist sellist polnud.. sellepärast ongi Ainuke.. ja kõik teavad, et teist sellist ei ole.. pealegi ta meisterdas imelisi väikesed lillepotte, keegi teine terves külas ei osanud selliseid teha... nii et kui sul selline oli, siis kõik teadsid - see on Ainult. Temalt ainult sai ja mujalt ei saanud säärased.

Päris imeline, mis?

Absurd.

2008-09-04T11:42:00.007+03:00

Kuidas sa kirjutad, kui tegelikult on liiga palju juhtunud, et üldse midagi sõnadesse panna. Ma otsustasingi, et kokkuvõtet ei hakka tegema. Täiesti kindel on see, et sügisel jätkuvad Imelised Paradoksid, Võimatud Olukorrad ja Auväärsed Inimesed.

Hanna küsis mu käest, kuidas ma armastan inimesi, nii et nad sellest aru saaksid.

1) Ütlen seda, koos sooja naeratuse ja natuke väriseva häälega.
2) Teen aeg-ajalt üllatusi, millele mõtlemine ennast kõkutama ajab.
3) Veedan iga nädal vähemalt tund aega temaga ühes ruumis. (Liiale ka ei tasu minna.)
4) Kui ta juhuslikult helistama peaks, vastan telefonile entusiastliku "TSAUUUUga" (See on igati oluline!)

Ja kui need punktid ei aita, siis pole see inimene ise võimeline sinu suhtes armastust üles näitama. Pole parata :)

Kui sa mõtled, miks selle postituse pealkiri ABSURD on ... siis siit tuleb minu selle sügise esimene Eluline Filosoofia.

INIMESE NÕRKUS PAISKAB TA ABSURDI ÄÄRELE.
Tegelik plaan jääb täitmata aja kuritarvitamise, tüdimuse ja vihahoogude pärast. - Siis jalutad mööda sügist Tartut, vaatad inimesi ja mõtled, et maailm on loogikatühi ja imelik. Viskad salli üle õla, häda pärast puistad ühe pisara (see nii moe pärast rohkem), ohkad ja virutad jalaga lehehunnikut.

(Kui maailm sulle selle absurdsuse andeks annab, ei satu su jalg lehehunniku varjus olevasse värskesse väljaheitesse.)

Kas sina teadsid, et...

2008-06-03T12:39:00.003+03:00

... Jumalat ei ole keegi iial näinud.

Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks. Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles püsib Jumal ning tema püsib Jumalas.

Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas.

Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.

Milline on sinu nägu siis, kui päris lõpp on?
Tahan, et sellel ei oleks hirmukortse, kurbust ja tühjalt elatu elu.
Tahan elada armastuses.

2008-06-02T17:09:00.003+03:00

"Vabandage, proua, ega Te juhuslikult kedagi maha ei unustanud?"

"Oi ei, ma küll ei usu. Keda Te täpselt silmas peate?"

"Nimesid ei öeldud. Räägiti lihtsalt Temast, kes võttis teepeal tükikesi kaasa. Teie jume on täna mosaiikne."

[---]

Võib-olla nad kutsuvad mind Kogujaks. Aga nad ei tea, et minu jaoks on ka killuke terviklik teos. Ma võtsin nii vähe - miks ikkagi inimesed laostunult maha jäid?

Aeg tagastada ennast oma õiguslikule omanikule.

Tsau Kerttu. Oleme täna ilusad, eks? - Vabalt!

Bulletproof.

2008-05-30T03:45:00.004+03:00

"Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles, raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli samasugune mürsk varjendi kinni matnud.

Niisama juhuslikult, nagu ma pihta saan, jään ma ellu. Pommikindlas varjendis võin ma puruks litsutud saada, lagedal väljal aga kümme tundi turmatuld vigastamatult üle elada..."

Niisama juhuslikult sattus Katale histoloogia eksamil "see lihtsam rida" :)

Imelised paradoksid. Vol 7.

2008-05-27T21:52:00.002+03:00

"Mõtle, kui kõik inimesed on täiesti erinevad, -

aga sina oled ühtemoodi."

C (ring ümber) Marii

Nõukogude Liit / Euroopa Liit

2008-05-15T18:07:00.004+03:00

Emadepäeval olime Karliga Munamäe juures perepäeva imetlemas. Kui päev hakkas pikaks kiskuma, toodi sõjaväe kanistritega seljanka kohale. Potsikus oli veel hapukoort ja isegi leib oli kõrval. Kena soenguga noormees võttis aga kulbiga tünnist ja jagas rahvale laiali.

Kaugemal aitasid noornekrutid põnnidele automaate selga.

Karl: "Keegi võiks iga päev linnas seljankat jagada. Ei peaks nii palju väljas söömas käima..."

Imelised paradoksid. Vol 6.

2008-05-12T21:08:00.002+03:00

"Ohh, kuidas ma igatsen päeva, kus keegi ei taha mult midagi."

- Ma suren päeval, mil sa ütled, et sa mind enam ei vaja.

Imelised paradoksid. Vol 5.

2008-05-05T15:50:00.002+03:00

"Before you leave, a few words for your heart - "

"(Silence)"

Pursuit of Happyness.

2008-05-05T11:17:00.011+03:00

Kata nägi maailma.

Käisime aprilli lõpus Ålandi kogudusel külas, et aidata natuke nende noortetööd käima lükata. Täiesti kogemata sattusime koos Dani ja Joshiga maailmatuurile - ja seda diivanil istudes ja kuulates lugusid nagu kuueaastased lapsed. Dan mõtles Ulit narrida ühe foto pärast, mis ta voodi kohal rippus - ilus pilukas tüdruk - aga täiesti ootamatult tõi see endaga kaasa fotoalbumi. Albumi, kus iga pilt on seotud ühe maailma riigiga, nii erinevate inimestega, lugudega.(Ja see ei olnud üks nendest õhukestest albumitest) Iga foto oli killuke maailmast, kus Uli oli vabatahtlikuna raamatulaeval töötades ära käinud. Midagi sellist ei olnud ma varem kuulnud - ja ta ise nägi nii tavaline välja, et ma poleks kunagi arvanud.

Pärast kõike, mida ta oli näinud, ta läks tagasi Saarele, kus elab kokku 20 000 inimest.

See nädalavahetus möödus Viimsis PPl olles. Eks ma vist ootasin midagi erilist - tuult, kui nii võib öelda.

Leidsin nägemuse ja tähenduse. Uuesti alguses.

Imelised paradoksid. Vol 4.

2008-05-04T19:28:00.001+03:00

Räägitakse, et ta on vaba nagu lind

- kes suri värske õhu mürgitusse.

Kristuse kannatused.

2008-04-20T17:24:00.009+03:00

Teate, kuidas on hulk rida asju siin maailmas, mida inimesed kunagi ei teeks. Ükski terve mõistusega inimene ei sööks arbuusi sinepiga. Samamoodi ei paneks keegi oma jalga naelast läbi. Aga ikkagi tahaks päris huviga teada, mis tunne see on. (Eriti selle sinepi peaks ära proovima)

Ja ma võin teile kinnitada, see tunne on täpselt selline - vaatad jalga ühelt poolt, siis teiselt poolt... ja näe - ongi läbi tulnud. Täiesti auk suure varba juures. See on veel pealegi nii suur sürr, et valus pole see mitte üks teps. Lihtsalt naljakas. Lõpuni naljakas, kuna sa tead, et mõistusega ei oleks sa kunagi 10 sentimeetrise naela otsa astunud.

Ohh, kuidas ma armastan seda elu!

Peale selle käisime sõpradega Annelinna võpsarit kokku korjamas. Sõna otseses mõttes - alles jäi sinna vähem, kui me välja vedasime. :D Tõesti hea tunne oli, pealegi sebisin ma selleks päevaks 25 kraadi sooja ka. Imeline.

Kolmekesi.

2008-04-18T17:38:00.002+03:00

Kärp, Kulu ja Kints lähevad purskkaevude juurde. Ilus udune päev on, eriti ei ole aru saada, kus on purskvesi ja kus udu. (Täna, jepp täna peab ära tegema), ütleb Kärp, (nii ei saa enam edasi minna). *LASE KÄIA! MINA SIND KÜLL TAKISTAMA EI HAKKA,* on Kulu hoos, *VAATA, KUI VÄHE INIMESI. KEEGI EI SAAKS KUNAGI TEADA.* Nad istuvad äärele maha. Viimased lehed tulevad lörts, lörts vastu nägu. (Ma ei suuda otsustada, kas kirvega või leegiheitjaga.) Kärp tunneb, et täna on midagi teistmoodi. Ta on otsustusvõimetu. (Äkki hoopis paljaste kätega, siis tundub kuidagi isiklikum.) Kints on siiamaani vaikinud. Ta on natuke teises maailmas - mõttemaailmas. "Miks mul sellised sõbrad on? Ma ei ole ju tegelikult selline. Mina ei istuks praegu siin märjas roiskunud linnas, kui inimesed on kodus ja närivad küpsiseid." Kärp ja Kulu vaidlevad edasi. Videvik on linna kohale jõudnud, kassid karjuvad võigast võidulaulu. Väike poiss mängib laterna all klaaskuulidega. Maailm läks raisku. Kints on üksinda.

Imelised paradoksid. Vol 3.

2008-04-17T23:18:00.004+03:00

"Jumal, ütle mulle, kus ma olen ja kes on need inimesed mu ümber.
Ja siis -
tõesta, et Sa oled olemas."

Mõista-mõista.

2008-04-11T00:04:00.006+03:00

Nii väga oleks vaja rohkem mõista. Ükskõik, kuidas ma ka ei püüaks, ikkagi näen maailma ainult enda vaatepunktist. (Imelik, kas pole!) Ja ikkagi tundub, et mul on ju ometi õigus.

= 6,660,493,956 õigust maailmas.

- ehk on minu kivid isegi raskemad?

Imelised paradoksid. Vol 2.

2008-04-10T23:40:00.003+03:00

Sa tunned, et oled andnud maailmale kõik, mida see iial võiks sult nõuda

- ja siis tuleb kakahäda.

Tuligi!

2008-04-01T19:28:00.003+03:00

...ja proovigu keegi öelda, et uuesti külmaks läheb. Äkää.

Hans on külas ja jalutab oma Timmi mööda ilusaid Tartu tänavaid. Mul on tunne, et beebi on suisa õnnelik täna. Ta liigub ringi nigu pisike uss :)

2008-03-25T21:45:00.002+02:00

"Timo just called me and wanted my human number!"

Imelised paradoksid.

2008-03-25T21:34:00.005+02:00

"Muidugi ma võiksin sind armastada. Sa jäid lihtsalt aastakese hiljaks!"

Ühekordsed inimesed.

2008-03-23T19:16:00.006+02:00

Nad tulevad kogu aeg - korraks ja muutuvad mälestuseks. Ma kohtan neid rongis, üritustel, turul. Kõik kandmas seda kurjakuulutavat silti: ühekordseks kasutamiseks. Nii silmailuks. Meeliköitvaks elamuseks. Mitte sidumiseks. Tühjaks jutuks.

Ja siis on mõnel natuke rohkem anda, enne kui ta taaskasutusse visatakse. Mõni jätab maha palve. Mõni jätab nägemuse.

Olen väärtuslik!

2008-03-05T18:58:00.004+02:00

Sa rääkisid austusest, Marii. Mina hakkasin mõtlema väärtustamisest. Kui palju me suudame teistele mõelda? Ausalt? Mul ei tule inimesed mõnikord meeldegi. Mitte et ma paha oleksin! No lihtalt ei tulnud seekord meelde.

Huvitav, mida see tüüp mõtles oma elust. Praegu väärtustatakse teda selle järgi, kui hästi ta silmakoopas sulcus lacrimalis näha on. Elus imetleti ehk tema imeliselt kauneid silmi. Mine sa tea - elu on ikka üks rõngas küll! - kuidagi ei saa otsast kinni. Ja nii need väärtused muutuvadki.

Imelik on see, et Jumala jaoks jääb inimene alati samaks.

2008-02-11T00:34:00.000+02:00

Ma ütlesin kord: "Olematus!"
Mr H. väitis: "Sõnale "ei" on ainult üks vastus: Jah.
Olematust pole olemas.
Null ei eksisteeri.
Kõik kujutab endast midagi.
Ei miski on ka midagi.
Inimene vajab jaatamist rohkem kui leiba."

Võib-olla on tal kõigest õigus. Võib-olla kõik lihtsalt on.

(S)öök!

2008-01-24T21:38:00.000+02:00

Kuumad kartulid hapukoorega. Lasange otse ahjust. Pirukas - lihapirukas. Marii tehtud hakklihakaste. Õhuke pannkook jäätisega. Grillkana.

Oh neid aegu...

Võileib, krõbin, võileib, tee, makaron, tee, võileib - tudeng.

Continuum.

2008-01-18T12:08:00.000+02:00

Mitmes maailmas saab üks inimene korraga elada?

Vastus: 5. Rohkema puhul läheks see vastuollu kalli Einsteiniga. E=mc ruudus.

P.S Üks hea pintsel on parem kui tuhat muud.

Võlud.

2008-01-09T23:43:00.000+02:00

Teadmine, et alati on võimalik alla anda, teeb edasitrügimise nii ilusaks.

See ongi tugevuse võlu. Ja veel on tugevaid inimesi!

Siis toetub üks teisele ja koos teavad mõlemad, et ega tegelikult ei ole asi kunagi nii hull. Ainult lase natuke aega veel mööda minna, küll sa aru saad. Ohh, kuidas mulle meeldib see olemise võlu, olemise valu!

Võimatu! / Võimalik?

2008-01-06T01:08:00.000+02:00

Käisin nädalavahetusel LIFT'i väljasõidul kusagil Tartu lähedal. Daniel rääkis tõketest ja nende ületamisest andestamise kaudu. Kaks näidet, mis panid mind kõvasti mõtlema: järelduse võib ise teha.

EMA, 24.12.2007 12:59
Kuidas saan ma andestada pojale, kes on mind petnud. 40 aastat tingimusteta armastust, hoolivust, muret. Ja siis oli võimalik ema paljaks varastada, teda mõnitada, ta elu üle naerda. Naerda elu üle, mis läbi raskuste aitas poega inimeseks saada. Kuidas saan ma andestada. Ma ei saa ega tahagi. Mu hinge on rüvetatud raha pärast. Ma ei tea, kas mu poeg ise selle välja mõtles või oli see ta naine. Reetmine on reetmine. Emaarmastust ei saa reeta. Jõuluajal küsiks oma pojalt, kuidas ta tunneb ennast. JA ÄRGE SIIN RÄÄKIGE ANDESTUSEST. SEE ON TÜHI SÕNAKÕLKS. EI SAA ANDESTADA REETMIST. JA ÖELGU KIRIKUISAD, MIDA TAHAVAD, ANDSTUST KUI NIISUGUST EI OLE. REETMINE JA TAPMINE EI KUULU ANDASTAMISELE.
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17780497&com=1

Olen südames juba andeks andnud.
"Võib-olla oli see parim, mis võis Tarmoga praegusel hetkel juhtuda," arutleb lesk, kes rõhutab, et Joosep Laiksoo (17) peale, kes vastassuunda kaldunud Volvo džiipi roolis, ta viha ei pea. Vähe sellest, ta loodab väga, et Joosepil läheb elus kõik väga hästi. "Ma olen tema eest palvetanud ja palvetan ka edaspidi. Et ta ei peaks kannatama ega piinlema. Ta ei soovinud ju kodust välja astudes kedagi tappa. Kui oleks minu teha, siis ei paneks ma teda mingil juhul kinni. Kui meie andestame, siis andestab meile ka Jumal. Kui me peame viha, siis hävitab see viha ainult meid ennast," paneb Liidia inimestele südamele.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=258105&q=ERSO

2008-01-01T03:40:00.000+02:00

Võib vabalt öelda, et üks huvitavamaid siiamaani. Kata kasvas hulga võrra, õppis ja armastas. Lõpus jäi natuke vaikseks, aga seegi pole väga hull - ju siis oli vaikust vaja, uusi algusi vaja. Puhast lauda, nagu Marii ütleks.

Ja just siin algaski Kata uus aasta. Marii soojas kodus Bonoga. Kahju, et teda ennast veel ei ole. Mingi ajuvaba reegel, et korraldajad lahkuvad viimasena. No saa sellest aru!

Kõik algas otsast peale. 200_. Täida lüngad, kuidas tahad. Ainuke erinevus: see tuleb aasta, kus Kata on 19. Miks ka mitte. Bring it on...

Müürid maha!

2007-12-26T15:10:00.000+02:00

... aga mulle nad meeldivad. Kõik see klaas ja plastmass meenutab mulle pigem perekonnatust. Meeleheitlik püüd oma üksildust eemale peletada! Müür kaitseb ainult siis, kui on mida kaitsta.

Mehed armastavad...

2007-12-18T18:37:00.000+02:00

Sul on valida kolme võimaluse vahel: jääda pimedaks, kurdiks või ratastooli. Mis sa valiks?

Kusagile sügavale sisimasse on jäänud keegi romantilis-kannatajalik kangelane, kes aeg-ajalt ennast jälle ilmutama hakkab. Kõndisin täna kooli poole ja mõtlesin, mis tunne oleks olla väike pime tüdruk - see on see, mille mina valiks. Vot sulle kunstnikku!

Küsisin sama küsimuse sõbra käest: kurdiks! See on ainuke, mis ei takistaks mul iseseisvalt edasi elada. Ometi on ta muusik! Kas maailm ilma helideta on ka tegelikult lihtsalt soov ohverdada oma kõige kallim vara?

Olla kannataja, ohverdaja, lunastaja - selles on midagi dramaatilis-ilusat.

Või on see lihtsalt tõestus, et mehed armastavad silmadega, naised kõrvadega? Sellest viimasest lootusest - armastusest - ei ole nõus keegi loobuma.
P.S Lapsed armastavad südamega :)

Pakkumine!

2007-12-15T22:50:00.000+02:00

Maalin. Sina ütled värvid ja mina annan neile mõtte. Sina ütled suuruse ja mina annan talle elu.

Sina toetad Katat ja Kata on rõõmus.

Ja mis veelgi mõnusam - sina lisad oma koju midagi ilusat, mis tuleb otse südamest.

Sounds fair to me! :)

P.S Pakkumised saata gattttta@hotmail.com

Hea.

2007-12-12T17:21:00.000+02:00

Elu hakkab uuesti kokku tulema. Ma mängin jälle! Väga pikk paus oli vahepeal ja seda enam on kõik nii kodune nüüd.

Ja mind on rohkem kui üks! Mingi tsikk, kes kutsub ennast Hanna Kopliks on täpselt sama. Ja hetkel, kui ma hakkan helistama preili Mariile (kellega ma ei ole mitu nädalat rääkinud), heliseb telefon ja seal ta on. On keegi Anna, kes saab liiga hästi aru. Eip. Päris üks mind ikkagi ei ole.

- ja see ei ole üldse halb tunne!

God vs People!

2007-12-09T20:57:00.000+02:00

"Kas Ta on kuri? Peab ju olema!" Nii nad räägivad. "Kas Ta on egost, võimujanus piinajalik elajas, kontrollifriik?
Minu vastus: "Ei. Ei ole" -
Kuri? - Ta on teinud oma parima, et meil oleks võimalik elada lootuses, armastuses ja rahus. Kõik võimalused on olemas, Ta palus vastutasuks ainult usaldust. Kui seda on liiga palju palutud, siis me oleme üksi, kurjust pole Temas ikkagi. Sealt alates on see meis endis.
Egoist? Mina olen piisavalt egoist, et mitte mingi suvalise matsi pärast ära surra. Tundub, et minust suurem egoist Ta igatahes olla ei saa.
Võimujanus ja piinajalik? - Ohh, kui hästi Ta ilma meietagi hakkama saaks! Väikses Printsis oli küsimus, kas kuninas saab olla kuningas, kui tal ei ole alluvaid. Ega vist. Aga nendest ei tule Tal puudus taevas. Miks me siin oleme? Variante hakkab väheks jääma: Vaba Tahe ja Armastus. Kas Ta piinab? Ähvardab põrguga?!? Elu lahus sellest, kes selle lõi, on põrgu. Piin on selle tagajärg.
Kontrollifriik? Pigem Isa. Ja lausa armastav. Isa, kes loodab, et laps jõuab õhtuks koju.

Kõik on loogiline. Lausa psühho-loogiline, kui see sulle rohkem meeldib. Põhjus-tagajärg toimib siin maailmas, toimib ka Tema maailmas.

There is this house.

2007-12-06T00:03:00.000+02:00

Mõned hooned jäävad silma. Iga kord, kui ma mööda lähen, uurin, kuidas tal täna läheb. Hanna arvatavasti mõistab mind. Seal on ilu, võimalusi, nii palju teha, nii palju valgust - täiesti, täiesti kättesaamatu. Mõned unistused vist ongi ainult seepärast võimsad, et nad kunagi ei täitu. Vist ei tahaksi, et täituks - ta on ilus just sellisena.

Hääled.

2007-12-04T23:33:00.000+02:00

Suhkur kukub kohvi vahu sisse.
Konts vajub läbi lume.
Krudin.
Õun murdub pooleks.
Purgi kork oli vaakumis.
Suunatuli tiksub.

Hetk enne kui ärkama peab - vaikus.

Mul on tunne...

2007-12-03T21:30:00.000+02:00

...et kõik muigavad täna. Bussipeatuses, vaadates, kuidas lapsed lumes möllavad. Vanamees, kes leidis taskust veel ühe koni. Kursakaaslane pärast arvestust - täiesti pekki läks. Mööda tänavat - lumi keerleb! Kergendus, ta ei tahtnudki mult midagi. Kodus ootavad praetud kartulid, ja kolm kõige kallimat inimest maailmas. Ohh... wc on siinsamas! Muie paratamatusest, lootusest, olles armastatud, kibestunud; rõõm, mis ei püsi peidus, kivistunud süda, mis jättis pinnale kivistunud naeratuse. Kõik muigavad täna.

2007-11-30T12:14:00.000+02:00

You say we have to come back tomorrow?

Yes.

Then we can bring a good bit of rope.

Yes.

(Silence.)

I can't go on like this.

That's what you think.

If we parted? That might be better for us.

We'll hang ourselves tomorrow. (Pause.) Unless Godot comes.

And if he comes?

We'll be saved.

Hüpe tundmatusse.

2007-11-29T22:52:00.000+02:00

Mõnikord ma ei saa aru, kas ma olen muutunud. Hoopis teistsugune? Midagi läks kaduma? Ei. Kodus ma olen sama. See oleneb siiski seltskonnast. Inimestest. Kas ma leian selle hüppe põhjast kodu? Tahaks. Väga tahaks.

Mr. H [eidž]

2007-11-25T18:40:00.000+02:00

Miski ei ängista südant nii nagu sümmetria. Sest sümmeetria - see on igavus, kuid igavuses kätkebki lein. Meeleheide haigutab. Kui võib endale kujutella midagi hirmsamat põrgust, kus kannatatakse, siis on see põrgu, kus tuntakse igavust...

Mis sa teed!

2007-11-25T18:22:00.001+02:00

...kui juba maal on peaaegu valmis ja, midagi ei ole parata, see lihtsalt ei sobi sellele inimesele. Täielik punnimine, aga maali ei saa lõpetatud, sest see ei ole see - lihtsalt ei ole see. No mis sa teed!

- Teed uue...

Ma unustasin isa sünnipäeva ära. Kuidas see võimalik on? Aga vähemalt sain oma inspiratsiooni tagasi. Aitäh Sulle kõige eest. Sa oled mu suurim eeskuju ja ma armastan Sind väga.

Sinu tütar.

Isalt ühel ilusal sügispäeval:

Pildid

On hommik.

Mööda mereranda

astub paljasjalgne laps,

kaltsukaru käes,

vees helkivale päikesele kanda.

Tal elule on palju anda

kui keegi küsiks.

Kord küsibki.

Kuid praegu,

kaltsukaru käes,

ta kõnnib

mööda randa.

On hommik.

Ja pudelikorjaja

käib mööda tühja randa.

Krooni või viiskümmend senti

tükist annab talle taara vastuvõtja.

Seda pole palju.

Vaevalt jätkub endale seda,

mida tema keha

vastu võtt võib.

Aga ta elus

kas vähimgi võimalus

on armastusele?

Ikka veel hommik.

Üks VW vilinal

peatub Kuuse tänava alleel,

mille mõtteline pikendus

viib otse mereni,

kuid mitte mööda asfalti.

Keeraks alla klaasi.

Vaataks, tunneks kauget lõhna,

laseks mõtetel end kanda

või hoopis jalgadel?

Armastus talletab kõik.

Greatest Dad Ever!

Marii oli Tartus nädalavahetusel. Täiesti asendamatu.

Täiesti mõjutatav.

2007-11-24T11:13:00.000+02:00

No täiesti! Õhtu võib olla kõige kurvemalt masendav ja üksik, ometi ärkad hommikul üles ja avastad, et enam parem ei saagi olla. Japp, täna on üks neist täiuslikest. Sinine taevas, päike, kuum kohv, kohe-kohe algav ballett (I KNOW :s), mõnus muusika ja sõbrad, kes jäävad alles isegi kaugel olles. Nii võib lausa õnnelik olla.

Kõige irriteerivam: Kui sa mõtled millegi peale (nt et tahaks hullult pitsat praegu) ja siis keegi teine kõrval ütleb selle kõvasti välja. Ja siis sa ei saa aru, miks sa ise esimesena seda ei öelnud - nii palju nalja oleks saanud. Nüüd peab lihtsalt leppima sellega, et nendid fakti: jahh, ma ka just mõtlesin sellele.

Minu sügav lugupidamine sellele, kes tomatid leiutas! :D Enam mõnusamat hommikusööki ei ole.

Masin!

2007-11-22T10:23:00.000+02:00

Kuidas on võimalik, et inimene, kes koosneb ainult mingitest jubinatest ja julladest, sisaldab endas lõputult suurt maailma. Nii suurt, et see ei mahu mitte mingil viisil sinna lauale ja kõik see kadus koos hingetõmmetega. Mõtted, spekulatsioonid, hirmud, armastus, mälestus, usk, isegi valud - nad on minu jaoks reaalsemad kui maks ja magu. Viimased täidavad ainult oma funktsioone (loodetavasti!), Inimest nad ei tee. Keha on masin, hing on tööline.

Jepp, Jumal, päris imeliselt oled selle süsteemi kokku loonud!

TAPA / LOOBU

2007-11-21T19:13:00.000+02:00

Oh sa pisike Eestimaa, kust tulevad sinu piinlikult teravmeelsed nimetused. Ja miks ometi on loobumiseni pikem maa?!?

Järeleandmine ei ole muidugi lahendus - seda küll - aga nii on palju lihtsam. See lõpetab vähemalt midagi. Ühe etapi, ühe osa, ühe hetke. Tunne, et saab hakata uuesti järgmiste kiusatustega tegelema.

Loomulikult ei ole jutt tapmisest :)

Geniaalne pilt, Ruth, ma loodan, et sa ei pahanda, et ma seda kasutan.

Tahan minna pikemat teed.

Nad räägivad..

2007-11-21T14:08:00.000+02:00

et inimene on kunstiteos. Oh seda vastutust! Igav ei tohi see olla, jäljendamine on lubamatu, stiil peab olema laitmatu. Haav keele all ei ole haigus, vaid väljendusviis, mis jätab näkku jälje. Naer on sätendav tolm, mis jääb teiste juustesse, riietesse, mõtetesse. Ja nagu sellest oleks veel vähe! Iga hommik viskab ette uue lehe - ning kunstnik alustab: pintslid, värvid, lahused.

P.S Kõik eluteosed ei ole teistele näitamiseks. Mõned jäävadki koledaks, ükskõik, kui palju neid ka ei nühiks. Ometi väärtuslikumaks, kui kõige ilusamad roosid.

Ma ei öelnud tere...

2007-11-20T17:35:00.000+02:00

Täna ma ei helistanud. Lugesin küll, kuid ei vaadanud. Mõistsin ainult 63%, ülejäänud lükkasin eemale. Ma magasin - sügavalt. Ootasin. Ootasin vägagi innukalt ja looturikkalt. Isegi uskusin ja armastasin - ootuses. Mõtlesin sügavalt ja kaalutlevalt, aga näe - mitte ei teinud. Homme on arvestus, varsti on jõulud, ideid peab koguma, sõpru peab hoidma, uue küünla peab ostma...

... sul on õigus, Anna - see ongi Olematus.