Emadepäeval olime Karliga Munamäe juures perepäeva imetlemas. Kui päev hakkas pikaks kiskuma, toodi sõjaväe kanistritega seljanka kohale. Potsikus oli veel hapukoort ja isegi leib oli kõrval. Kena soenguga noormees võttis aga kulbiga tünnist ja jagas rahvale laiali.
Kaugemal aitasid noornekrutid põnnidele automaate selga.
Karl: "Keegi võiks iga päev linnas seljankat jagada. Ei peaks nii palju väljas söömas käima..."
Vabadusest
10 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar