Täiesti tervislik!

Ma tunnen ennast üle pika aja täisväärtusliku inimesena (nagu täisväärtuslik valk). See kõik algas eile õhtul:

Mõtlesin, et ei hakka enam midagi sööma nii hilja... räägitakse ju, et mis sa ikka vintsutad. Lükkasin hoopis niisama oma õblukeste kätega keharaskust üles ja tegin kükke. Ja pärast seda (uskumatu!) kell 23.00 magama. (Olgem ausad, 40 minutit vähklesin voodis.. kui pole harjund, siis lihtsalt pole). Aga mõte on see, mis loeb! Valmistusin uueks kooli alguseks.

Kell 6.50 olin krapsti püsti. Täiesti uudne avastus: nüüd saab juba valges kooli minna! Sest viimased mitu nädalat olen umbes keskpäeval üles ärganud, ja siis on natuke imelik imestama hakata, miks kõik nii valge on.

Aga täisväärtuslikkus ikkagi: hommik kaerahelbepudru ja kohviga. Paned rahulikult riidesse. (Korraks käis imelik mõte peast läbi: tavaliselt ma magan 5 tundi kauem hommikul.)

... ja siis lähed kooli. Esimene loeng: täiesti arusaadav, täiesti ärkvel. Rääkisime oksendamise mehhanismidest ja nuuskpiiritusega mao tühjendamisest. Millegipärast ei tulegi unevirvendusi silme ette. Enne kolmandat praktikumi korralik lõunasöök, tuju on hea. Tunnis tunned, kuidas kõht on just mõnusalt täis, und ei ole ja õues paistab päike.

Tahaks nii teada, kas inimene õpib oma elust midagi? Homme kindlalt murdun...