Kommunist!

Imelik mõelda, et kuulun oma vanuse poolest sellesse salapärasesse ja ajaloolisesse seltskonda, keda kutsutakse tudengiteks. Võtsin pühade puhul Hugo "Hüljatud" kätte uuesti. Juba mitu aastat loen seda. Tegelased on vahepeal suureks kasvanud ja "pakatavad noorusest." Mõnikord unustan ennast samastada. Poolteist loetud kolmest :)

Käisin Ilmamaas Runneliga juttu rääkimas. Vaatasime erinevaid raamatute illustratsioone ja ta kommenteeris veidi mu enda maale.

- Moraalitsevad. Tuletavad meelde nõukogude kunsti, kus kunstnik teeb maali valmis ja siis paneb tööka sipelga ka nurka igaks juhuks. Kipud oma viimase viimistlusega üle pingutama.

Polnudki kunagi selle peale mõelnud varem. Vaatasin maale uuesti ja mõtlesin, et ilma i-täpita oleks jahh veits ilusamad/huvitavamad teised. Kaotan maalilisust maalides. Tark mees, see meie Runnel. Õnneks olen ma piisavalt noor, et endas revolutsioone läbi viia. Ja ellu jääda.