Sa rääkisid austusest, Marii. Mina hakkasin mõtlema väärtustamisest. Kui palju me suudame teistele mõelda? Ausalt? Mul ei tule inimesed mõnikord meeldegi. Mitte et ma paha oleksin! No lihtalt ei tulnud seekord meelde.Huvitav, mida see tüüp mõtles oma elust. Praegu väärtustatakse teda selle järgi, kui hästi ta silmakoopas sulcus lacrimalis näha on. Elus imetleti ehk tema imeliselt kauneid silmi. Mine sa tea - elu on ikka üks rõngas küll! - kuidagi ei saa otsast kinni. Ja nii need väärtused muutuvadki.
Imelik on see, et Jumala jaoks jääb inimene alati samaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar